Rahvaloendaja on oodatud külaline

Kahe lapsega kodus olev Kristiine Adamson kuulis rahvaloendajate leidmiseks välja kuulutatud konkursist tuttavalt. Et tal suuremaid plaane kevadeks polnud, siis otsustas kunagi ehitusel töötanud noor naine kandideerida. “Väga hea väljakutse,” sõnas Adamson ja tunnistas, et ega brutopalk 600 eurot, millele võib lisanduda kuni 200 eurot preemiat, kulutamata ei jää.

Esmalt võttis Kristiine Adamson rahvaloendaja ametikotist välja meedias palju kõneainet tekitanud plastmassist pulga, millega uksele koputatakse. Paljud inimesed soovivad seda vidinat oma ihusilmaga näha.

Esialgu tundub pulga otstarve naljakas, kuid maapiirkondades uksekelli palju ei ole, ja kui õrnuke naisterahvas peab ikka kümneid ja kümneid kordi ustele koputama, siis abivahendita võib käsi päris valusaks muutuda. “Väga praktiline ese,” andis Adamson pulgale hinnangu. Temal tuleb läbi käia 258 leibkonda. Tõsi, osa neist on juba eelloendatud.

Järgnevalt võttis rahvaloendaja kotist välja sülearvuti, taskulambi, infektsioonide kaitseks mõeldud näomaski ja desinfitseerimisvahendi ning lõpuks vile. Viimase abil saab teha luuret, kas külastatavas paigas võib kohata ka koeri. “Koerad reageerivad vile peale,” selgitas Adamson, kes seni on kohanud ühte kurja koera. Temast möödumiseks pidi noor naine sügavas lumes sumpama, samas järgides rahvaloendajate koolitusel jagatud õpetust, et koeraga kohtudes ei tohi talle silma vaadata, käsi liigutada ega hambaid näidata ehk naeratada.

Vestluse ajal hakkas Kristiine Adamsoni mobiiltelefon nõudlikult helisema. Helistajaks mees, kes leidis oma elukohast rahvaloendaja jäetud sedeli. Sellel on kirjas, kes ja millal käis, samuti telefoninumber, et inimene saaks kohtumise kokku leppida. Helistaja pakkus välja, et rahvaloendaja tuleks temaga vestlema töökohta – katlamajja.

Nii mõnigi inimene ei soovi erinevatel põhjustel rahvaloendajat oma koju. Enamik aga ootab külalist pikisilmi. “Tunnen, et olen oodatud,” sõnas Adamson.
Paljud inimesed arvavad, et rahvaloendaja küsimustele vastamine võtab kaua aega. Pakutakse kohvi ja ilmselt selleks puhuks varutud küpsiseid. Aga tegelikult vältab vestlus umbes veerand tundi ja nii mõnigi vanem inimene on pidanud pettuma, et ei saagi oma elust ega lähedastest pikemalt kõnelda. Et kes millal ja kus koolis õppis, millal lõpetas, abiellus, lahutas, uuesti õnne leidis ja nõnda edasi.

On kindlad küsimused, mida rahvaloendaja peab küsima. Ja siis võibki tekkida koomiline olukord, et parajasti kraani all nõusid loputav perenaine peab vastama küsimusele, kas majapidamises voolav vesi on.
Samas on rahvaloendaja kohanud ka selliseid leibkondi, kus kanalisatsiooni peetakse luksuseks ja käimla asub paarisaja meetri kaugusel. Vesi puudub isegi mõnedes kortermajades.

Olukordi, kus pererahvas on narko- või alkoholiuimas, pole Kristiine Adamsonil ette tulnud. Küll aga on ta tundnud eluruume külastades kõiksugu lõhnu.
“Tuleb rahulikuks jääda,” nimetas naine universaalse mooduse igas olukorras käitumiseks.
Kui koeri aitab tuvastada vile, siis võimalikest kahejalgsetest ohtudest teatavad naabrid.
“Küsin alati naabrite kohta,” sõnas Adamson. Ohtlikke situatsioone pole seni olnud, kuid ühes kohas hoiatasid naabrid, et kõrvalkorteris on mehel jalad haiged ja välisukseni jõudmiseks kulub tal palju aega. Nii täpselt oligi.
Kuigi maapiirkonnas pole paljudes kohtades elu roosiline, on inimesed rõõmsad. “Isegi siis, kui elamistingimused on kasinad, on inimesed rõõmsad,” lausus Adamson. Neid, kes on parema elu otsinguil välismaale läinud, pole tema hinnangul palju. Küll aga on maal rohkesti eakaid ja üksikuid inimesi.

Rahvaloendaja tööpäev kestab kella 9–21. Ise võib valida, millal kuhu minna. Adamsoni ütlust mööda käib ta nädalavahetustel kodudes hommikupoolikuti, tööpäevadel sobib paremini õhtune aeg. Kui keegi peab naabrit napsimeheks, siis selle hinnanguga arvestades tuleb naabrimehe külastus ennelõunaks kavandada.

Maapiirkondades juhtub sageli, et autoga lumemassist läbi ei saa. “Pühapäeval jäin neli korda kinni,” sõnas Adamson ja lisas, et inimesed tulevad hea meelega appi. Samuti on tal igaks juhuks kaasas lumelabidas.

Ootused leida rahvaloendajana uusi väljakutseid on täitunud. “Inimesed on mind oodanud ja olen neile selle eest tänulik,” ütles Kristiine Adamson. “Räägitakse, et inimesed on masendunud – aga see küll tõele ei vasta,” arvas ta.
Tagasiteel ütles meie autojuht roolis: “Tüdruk nagu päike.” Ütles ja auto kaldus keset asulat vastassuunavööndisse.

E-rahvaloendusel loendati üle poole Eesti elanikkonnast

E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62% Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
Lääne-Virumaal loendati 37 964 inimest, mis on 61,4 protsenti siinsest püsielanikkonnast.
E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.
Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. “Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitmata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7%,” rääkis rahva- ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. “Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4–5% piiresse,” ütles Diana Beltadze. Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene.
E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikus vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel.
E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuhi professor Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane. “Nooremate tööealiste (vanuses 20–35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75%, koguni üle 77% oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad. Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60aastaste puhul 40–45% piiridesse,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.

NB! Kõik esitatud arvud ja osatähtsused on esialgsed. Isikuankeetide hulgast ei ole veel kõrvaldatud topeltloendatuid. Samuti hinnatakse ümber kõik osatähtsused, siis, kui loenduse tulemusel selgub tegelik rahvaarv ja selle jagunemine piirkonniti ning vanuseti.

Küsitlusloendus
31. märtsini külastavad rahvaloendajad kõiki neid, kes ei osalenud e-loendusel.
Loendajate tööaeg on kella 9–21, kuid kokkuleppel elanikega ka varem või hiljem.
Kui teid ei ole kodus, jätab loendaja teatise, kus on kirjas tema nimi ja telefoninumber. Nii saate kokku leppida loendamiseks sobiva aja ja koha. Kui te ei saa kohe koos loendajaga ankeete täitma hakata, võib kokku leppida uue aja.
Kõige mugavam on, kui rahvaloendaja kutsutakse eluruumi sisse, aga see ei ole kohustuslik, sest loendajale võib andmeid anda ka kohalikus raamatukogus, mõnes kohvikus või näiteks autos.
Kui majapidamises on koer, siis tuleks ta loendaja tulekuks kinni panna.