Pildid ja videod: sõiduauto ja bussi kokkupõrkes hukkus inimene

Georgi Beltadze
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maardu lähistel juhtus täna õhtul raske liiklusõnnetus, milles sai surma ootamatult vastassuunda kaldunud ja reisibussiga kokku põrganud sõiduauto juht.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et politsei sai täna kell 17:08 teate Vana-Narva maanteed mööda Maardu suunas ebakindla sõidustiiliga liikuvast sõidukist. Teatajaks oli kahtlase sõidustiiliga Mazda järel sõitnud kaasliikleja. Kuna sõiduauto juht ületas silmnähtavalt kiirust, kaotas teataja ta silmist. Paar minutit hiljem sai politsei juba teate toimunud liiklusõnnetusest.

Esialgsetel andmetel kaldus sõiduauto Mazda Vana-Narva maantee 22 juures järsult vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Tallinna suunas liikunud reisibussiga. Õnneks oli reisibuss tühi, kuid hukkus liiklusõnnetuses 40-aastane sõiduautot juhtinud mees. Bussijuht, 55-aastane meesterahvas, sai kergemaid vigastusi. Seda, kas õnnetuse põhjustanud juht oli joobes ja ka õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab politsei välja menetluse käigus.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul ei saa teiste või ka iseenda ohustamine liikluses olla normaalne. «Politsei panustab joobes juhtimise ärahoidmisse järelevalve ja ohtude selgitamisega, kuid vähemoluline pole ka see, et igaüks, kes märkab joobes kaaslast rooli minemas, annaks endast parima, et seda takistada.»

Kullamäe sõnul on olukord liikluses praegu halb. «Me näeme liikluses närvilisust, kihutamist ja mõtlematuid manöövreid. Viimasel ajal on sotsiaalmeediaski ringelnud sõidukite pardakaamerate videosid hulljulgetest möödasõitudest, kus õnnetusest on väga vähe puudu jäänud. Sellisel käitumisel, mõtlematutel tegudel ega alkoholil ei ole liikluses kohta,» rääkis Kullamäe.

«Me ei tea veel, kui kiiresti sõitis hukkunud juht õnnetuse hetkel ning ei tea ka seda, kas ta oli joobes. Kuid selliste tagajärgede jaoks pidi kiirus olema suur,» lisas ta.

Viie kuuga on Eestis tabatud kokku 3000 alkoholi tarvitanud juhti – see on samas suurusjärgus nii eelmise kui üle-eelmise aastaga. Selle aasta jooksul on tehtud 350 000 joobekontrolli ehk siis näitlikustatuna on korrakaitsjad viie kuuga «läbi puhutanud» enam kui veerandi kogu Eesti elanikkonnast. Nagu ka varasematel aastatel, moodustab tabatud joobes juhtide arv ligi 1 protsent kõigist kontrollitutest.

Copy
Tagasi üles